Lineaarsed kiirendid

Van de Graaffi kiirendi on põhiolemuselt lineaarne kiirendi, seni kuni ioonid liiguvad lineaarset teed pidi. Kuid nime lineaarkiirendi kasutatakse tavaliselt seadeldise kohta mis on kinnine ja kiirendab sirgel liinil osakesi palju, palju kordi. Ioonid läbivad seeria torukujulisi konduktoreid. Pinge mida rakendatakse torudele peab oleama vahelduv, nii et kui positiivne ioon jõuab kahe toru vahele peab olema ees olev toru negatiivse- ja läbitud toru positiivse laenguga. See tagab osakeste kiirendamise igas vahes. Samalajal kui iooni kiirus kasvab, katab ta sama aja jooksul suurema vahemaa. Sellest tulenevalt peavad torud olema kaugemal pikemad kui allika läheduses. Lineaarsed kiirendid on eriti tähtsad elektronide kiirendamisel. Väikese massi tõttu elektronid saavutavad kõrge kiiruse väga ruttu. Elektroni kiirgusenergia lineaarses kiirendis on palju väiksem kui ringikujulises. Suurim elekrtone kiirendav lineaane rkiirendi asub Kalifornias Stanfordis (Stanford Linear Accelerator Center, ehk SLAC). See on üle 3 km pikk ja suudab kiirendada elektrone 50 GeV-ni. Paljutel haiglatel on 10-MeV lineaarene elektroni kiirendi footonite tootmiseks, mida kasutatakse kasvajate raviks.